Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

`ausa `ausa `ausat aus; tubli, hea, korralik latsõ `riśtmise vesi visati kohe `uibohe vai `vasta päävänõsõngut tarõ `kelpä `korgõhe, et `ausa lat́s saasiʔ Se Kos; köörit küpäŕ oĺl `ausa küpäŕ Se

edi/ku ei tea kui

edi/kui ei tea kuidas

edi/kuna ei tea millal

haŕaśs haŕasõ haŕast 1. sea turjakarv, harjas no aiass t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõʔ `maalõ Se Kos; t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se 2. pl vistrikud (imikul) kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, vai kual oĺliʔ tuŕo pääl haŕasõʔ, siss `vi̬i̬di `sanna, puu `võismõgaʔ siss määriti Se P; siss võõdõti laṕikõnõ, siss tet́ti seebiga kokko, siss `pańti sinnä haŕastõ pääle tu̬u̬ laṕp Se; vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij‿ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se

hää hää hääd 1. hea, kõlblik, sobiv 2. headus, kasu Vrd hüä 3. kraam; varandus ĺatt pää ni hää kaʔ Se 4. mingi asi (eufemismina) kat́s `aaśtakka oĺl mehe˛esä säńgü pääl (voodihaige) ja täl oĺl hää ni hämm (kusi) säńgü pääl Se Kos

hüä hüä hüvvä 1. hea, kõlblik, nõuetele vastav; meelepärane, meeldiv kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse, sõ̭ss oĺl lastõl hüä `raptaʔ Se Kos; muni `ütless hüä jutu pääle kak‿kuradi Se Kos; tü̬ü̬mihet‿tuĺlik‿kaʔ hüäl meelel, maninu õ̭nnõ Se Kos; hüv́vi `päivi [ma] olõ nännüʔ, kõ̭kkõ olõ nännüʔ Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`ku̬u̬kõsõʔ Se Kos; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; selle võta as [isa] `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se| Vrd hää 2. parem 3. üsna, päris `rõiviid oĺl hüä paĺlo Se; sulõng oĺl hüä süvä Se 4. headus; kasu, tulu hüvvä tege veid́ot‿taa viin Se Kos| Vrd hää

`hüäkene 1. imestushüüatus oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se 2. (kinnitavalt) hea küll

jumala täiesti, päris siih om iks jumala (hea) elo Se; [ma] oĺli otsani jumala söömäldäʔ, nii paastõti Se

kõ̭kõ 1. (väljendab ülivõrret) kõige tulõkah́o om kõ̭kõ jälehhep asi Se; [tapetud sea harjastevõtmisel] tulõgak‿kõrbatõh saa kõ̭kõ paŕõb liha Se Kos| Vrd kõ̭gõ1, kõ̭õ̭1 2. väga, päris, täiesti kõ̭kõ vanast oĺl ambaŕ, ambarist `tu̬u̬di sü̬ü̬t eläjile Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos| Vrd kõ̭gõ1, kõ̭õ̭1

`kõrbam(m)a kõrbadaʔ `kõrbass kõrbaśs kõrvetama liha sai illośs vahanõ ku [ma] ark‿`kõŕpsi Se; [tapetud sea harjastevõtmisel] tulõgak‿kõrbatõh saa kõ̭kõ paŕõb liha Se Kos; ahoh kõrvati tu̬u̬ [linnase] leib vi̬i̬l ärʔ, siss sai tu̬u̬ taaŕ `väega illośs, sääne must Se Kos

lapõh ~ lapõʔ lappõ lapõht sea küljetükk

minemä minnäʔ lätt lät́s lää 1. (eemaldudes) edasi liikuma, kuhugi (midagi tegema) suunduma a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; `läämi siss heĺoma vai? Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgil‿lät́simi Se La; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; no jääss mul paĺlo `samma minemäldäʔ Se Kos; ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se 2. lahkuma, eri suundades eemalduma, kuhugi mujale siirduma, sattuma; (öeldisverbi tugevdavalt) ära esä pańd `tütre üsäga rat́tilõ ja saat́ minemä Se; jummaĺ hoiat‿`tu̬u̬hhu tõppõ ka minemäst Se; mehidse `eht́väʔ minemä minnäʔ Se Sa; min‿sü̬ü̬m‿`maŕju ku saĺlidõʔ Se; lät́sij‿jo latsõk‿kohe kavvõmbahe Se; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se; meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos 3. kaduma; loojuma kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se 4. oma seisundit, olekut, alluvust jne muutma; senisest erinevaks muutuma minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; latsõl‿lääväj‿jo suurõst Se Kos; lät́si aoʔ `tõistõ Se; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se 5. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama Nigula `puuśli ette oĺl jäänül‿ laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; lät́si siss mi̬i̬m‿`mõtsa minemä Se Kos 6. edenema, arenema kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se 7. tekkima, sugenema 8. mahtuma laṕigup‿pütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs‿`sisse Se; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, sinnäl‿lää es `pańgigiʔ Se Sa 9. mööduma, kuluma ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä (põrsas) nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 10. teatud suunas kulgema 11. (ebaselgust, teadmatust väljendavas ühendis) mine tea mint‿tiiäk‿kes tälle T´siberih opaśs tu̬u̬ `nõidusõ arʔ Se

nut́t nut́i nut́ti 1. õienupp, -tutt 2. pea a mul om `kukru kruvvõgaʔ, nut́t nummõrdegaʔ (rhvl) Se Kos

nu̬u̬ŕ noorõ nu̬u̬rt 1. (ea poolest) noor; nooreealine meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema Se; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naisterahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadas‿sukkaʔ elämä? Se Kos; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; `vanna varikohe kõ̭iḱ lääväʔ, a `nu̬u̬rdõ varikohe tagasi lää äik‿`kiäkiʔ Se Kos 2. noor inimene tuĺl nooril tülü Se; noorõʔ ajavak‿kud́rakõsõp‿pähä, `väŕmväk‿küüdsekeseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos; [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos; `hindälgi no vaia häbendelläʔ `nu̬u̬ri Se Kos; sikkust oĺl paĺl o, noorilõ oĺl `pilkust kah Se Kos; noorõʔ nu̬u̬ jo tiiäki‿i `paastuʔ Se Kos 3. uus, värske, vasttekkinud; sag kuu kasvavast faasist keväjä püäʔ noorõ `kuugaʔ [lambaid] Se Kos

olinõ olidsõ olist õlgedest tehtud, õlgne innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ (parem oma kehv kui võõra hea) Se

ots otsa `otsa 1. millegi algus- või lõpposa ma pańni kokko tu̬u̬ rüv́vi ja rai `kirvõga otsa `maahha Se; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se; määness tu̬u̬ säńg oĺl vanast, kutsuti kaśsipińk, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk Se; mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; tu̬u̬d `kaeti, ku `põrna `vällä `naati `võtma, kas edepoolõ ots om pad́õb vai tagapoolõ ots (sea põrnast ilmaennustamisel) Se Kos; paĺlo rahvast käve `väegaʔ, kaes‿siin oĺl üt́s ots, sääl kingoh oĺl tõõnõ ots Se 2. otsasaamine, lõpp; surm mak‿kai kasetidõ pääl, sääl olõ õs `rahval `otsa (laulupeost) Se 3. laup, otsmik üt́s tark oĺl Petserih, `kaaŕtidõga kai, käe pääle kai ja otsa pääle kai Se Pop; ku jaanipävä hummogult `mõtsa `aeti `kaŕja, mõ̭ni tõmmaśs lehmäle tõrvaga vai `täütäga otsa pääle riśti Se Kos 4. väike olend, nolk

põrn põrna `põrna 1. siseelund: põrn ku [sea] `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (ilma ennustamisest) Se Kos; põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se 2. kaatsade rombikujuline vahetükk

pää pää pääd 1. kehaosa: pea ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; tu̬u̬ patt sattõ ka pää pääle `merde Se; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos; säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; jagagõ nok‿kraaḿ `kolmõ `päähhä (kolme inimese vahel) Se; sõ̭ss oĺl meil `säitsmeh pääh noid eläjit (seitse looma) Se; `valgõ `pääga [vasikas] oĺl Päid́so Se Kos 2. juustega kaetud osa, juuksed nip‿paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; a mul olõ õik‿krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos 3. (psüühiliste protsesside ja tunnete asupaigana) mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine 4. taime osa: kapsa-, viljapea siss atõti nu̬u̬k‿kandsuʔ inne üless, selle et sinnät‿`tüv́vi jäi muni pää Se Kos; päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 5. eseme osa 6. hoone esikülg

pää- peamine, põhiline, pea- a tu̬u̬päävanasitt vai `kohtunik saiśkestpaigah Se Kos

`pääkene dem < pää| 1. kehaosa: pea tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ Se 2. taime osa tsõõ, tsõõ urbõkõist, pääväliĺli `pääkeist (lapse hüpitamislaul) Se

pää/koĺo pea; kolju täl om pääkoĺo `väegah‿hüä Se

pää/vü̬ü̬ villastest lõngadest põimitud lai pael setu naistel (liniku sidumiseks ümber pea), peavöö päävü̬ü̬d ka mõista [ma] vitäʔ nik‿kutak‿kah, haŕgi pääl viɫɫatsõst langast `koeti Se Kos; päävü̬ü̬ om kõ̭iḱ `seĺgevillanõ Se Kos

sõ̭nakass sõ̭naka sõ̭nakat hea kõneandega, sõnakas

taga/pu̬u̬ĺ tagumine pool, tagaosa `kaeti, ku [sea] `põrna `vällä `naati `võtma, kas edepoolõ ots om pad́õb vai tagapoolõ ots (sea põrnast ilmaennustamisel) Se Kos

uno uno unno ema vend, onu

`võismõnõ võine innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ (parem oma kehv kui võõra hea) Se

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur